Nr. 60 Juuni 2011

Nr. 60 Juuni 2011


 

2011. aasta lõpetajad

Ardla, Mairo
Hollo, Ago
Jaagula, Gerli
Jakobson, Kristi
Jakobson, Marianne
Koger, Deniel
Kruus, Annaliza
Mees, Raigo
Mõndrešku, Marko
Netšajev, Raido
Porohov, Regiina
Põder, Karmen
Rebane, Ott
Rüütel, Raido
Vender, Kristiina

Klassijuhataja: Marika Riitmuru

 

Puhkasime klassiga Valgerannas

30. mail käisime 9. klassiga Pärnus Valgeranna seikluspargis. See oli huvitavam, kui arvata oskasin.

Olen käinud ka mitu korda Otepää seikluspargis, aga võrreldes Valgerannaga oli Otepää lahja. Valgeranna seikluspark oli palju hirmsam ja kõrgem ning üks koht viimase raja alguses oli eriti kõrge. Samas oli ilus vaade merele ja tuul kõigutas meid puu otsas.
Meie klass oli eelradadel üsna kiire. Pidime ootama peale igat mängu, kuni teised edasi liiguvad. Me kõik läbisime seikluspargi edukalt peale Karmeni, kes kartis kõrgust ja ei läinud isegi neljandale rajale. Kui mõelda viiendale ehk mustale rajale, siis oli ka meil raskusi ja võdisesime. Tuul kõigutas puid ja meil endil olid jalad kõverad. See oli väga lahe tunne ja sundis meid edasi liikuma.
See oligi meie huvitav käik Valgeranna seiklus-parki, oli korralik kõrguste nautimine, kuigi üks asi ajas meid kõiki enne rajale asumist närvi, need olid sääsed ja neid oli tohutult palju.

Deniel Koger 9. kl

 

ÕPPEAASTA KOKKUVÕTE


 

Kes teeb, see jõuab!

Kooliaasta lõpp on käes. Oleme uhked, et osalesime enamikel maakonna aineolümpiaadidel, lisaks mitmel vabariiklikul ainealasel konkursil ja ülemaailmsel (45 riiki) matemaatikavõistlusel „Känguru“. Kokku käis võistlemas 30 õpilast, paljud nendest mitmel olümpi-aadil või konkursil.

Maakondlik geograafiaolümpiaad  – Mirjam Kärmas II koht, Evelin Jõemaa 6. koht, juhendaja õp Viigi Tiits
Maakondlik bioloogiaolümpiaad – Mirjam Kärmas III koht, Evelin Jõemaa 9.-10. koht, Merilin Karv 9.-10. koht, Kevin Kolpakov 16. koht, juhendaja õp Viigi Tiits
Maakondlik ortograafiavõistlus – Merilin Karv 8. koht, Kevin Kolpakov 11. koht, juhendaja õp Ene Toomsalu
Eesti keele olümpiaadi piirkonnavoor – Merilin Karv  16.-19. koht, Kevin Kolpakov 21.-22.koht.
Matemaatikaolümpiaadi piirkondlik voor – Evelin Jõemaa 7.-9. koht,  Kristin Põder 14. koht, Mirjam Kärmas 20. koht, juhendaja õp Sirje Põder, Ivar-Erik Haav 5. koht, juhendaja õp Tiiu Edo.
Maakondlik 8. klasside inglise keele olümpiaad – Jaanus Kallaste 10.-11. koht, Merilin Karv 18. koht, Kevin Kolpakov 20. koht, juhendaja õp Annika Lond.
Maakondlik vene keele olümpiaad – 7.kl. Mirjam Kärmas  III koht, Rutt Pooloakese 7. koht, 8.kl Kristel Aasa 8. koht, Kevin Kolpakov 15. koht, 9.kl Raigo Mees II koht, Kristi Jakobson 10.koht, juhendaja õp Heljo Saar.

VII klassi tüdruk Mirjam Kärmas esindas kooli kaheteistkümnel korral, ta saavutades  „Känguru“ võistlusel maakonnas I koha – vabariigis 10. koha 2858 võistlejast. Mirjam on palutud osalema vabariiklikule teaduskooli bioloogiaolümpiaadile. Samuti VII klassi tüdruk Evelin Jõemaa  esindas kooli üheteistkümnel korral ning saavutas „Känguru“ võistlusel maakonnas II koha, vabariigis 12. koha 2858 võistlejast. VIII klassi õpilased Merilin Karv ja Kevin Kolpakov  osalesid seitsmel võistlusel. V klassi poiss Jan Põder saavutas „Känguru“ võistlusel maakonnas I koha, vabariigis 6.– 9. koha 3827 võistlejast.  VI klassi tüdruk Kristin Põder sai „Kängurul“ maakonnas II koha, vabariigis 42. koha 3827 võistlejast. IX klassi noormees Raigo Mees osales põhikooli lõpuklassis viiel ainealasel võistlusel.

Kõik Kalmetu kooli õpilased ja 7 õpetajat osalesid internetipõhisel peastarvutamise võistlusel „Prangli-mine“. Lastest jõudsid finaali Raigo Mees 8. koht ja Jan Põder 15.koht. Õpetajate võistkond sai maakondliku I koha, õpetaja Sirje Põdersai finaalis 10. koha. Lisaks osalesid õpilased oma juhendajate eestvedamisel paljudel muudel  konkurssidel ja festivalidel. HTM ja Lions klubi poolt korraldatud kirjutiste võistlusel „Heategu läbi minu silmade“ sai IV klassi poiss Martin Karv Maalehe eripreemia ning auhinna. Kokku esitati 599 tööd. Meie kooli IV klassis õpib „Parim ettelugeja 2011“ Joonas Püks, juhendajaks õp Tiiu Edo. Vabariiklikul Sten Roosi muinasjutuvõistlusel märgiti ära VII klassi tüdruku Rutt Poolakese lugu „Jänni jõulud“, juhendaja õp Ene Toomsalu. Vabariiklikule Võrtsjärve joonistusvõistlusele esitasime 40 tööd, millest auhinnalised kohad saavutasid Kristiina Vender ja Kristi Jakobson IX klassist ning Marta Siirus II klassist, juhendajad õp Tiiu Edo ja Anneli Valgre.

Kalmetu Põhikooli õpilased on esindanud oma kooli alljärgnevatel spordivõistlustel:
II koht maakondlikul võrkpallivõistlusel põhikooli poistele, võistkonnas mängisid: Kevin Kolpakov, Raido Netšajev, Raido Rüütel, Riivo Rüütel, Raigo Mees, Mairo Ardla, Tõnis Mägi;
5. koht maakondlikul rahvastepallivõistlusel 1.-5. klassi poistele, võistkonnas mängisid Kevin Ervald, Jan Põder, Tõnis Mägi, Jan-Villem Jamnes, Janno Pissarev, Janar Bergmann, Martin Karv;
I koht vabariiklikul võrkpalli kooliliiga Viljandimaa etapil poistele, võistkonnas mängisid Kevin Kolpakov, Raido Netšajev, Raido Rüütel, Raigo Mees, Mairo Ardla, Tõnis Mägi;
4. koht vabariiklikul võrkpalli kooliliiga finaalturniiril poistele, võistkonnas mängisid Kevin Kolpakov, Raido Netšajev, Raido Rüütel, Raigo Mees, Mairo Ardla, Tõnis Mägi;
II koht vabariiklikul võrkpalli miniliiga Viljandimaa etapil 4.-6. klassi poistele, võistkonnas mängisid: Jan Põder, Tõnis Mägi, Lauri Hollo, Kunnar Bergmann, Markus Vaher;
4. koht vabariiklikul koolispordi võrkpallivõistlusel segavõistkondadele 4 poissi+2 tüdrukut, võistkonnas mängisid Kevin Kolpakov, Raido Rüütel, Raigo Mees, Mairo Ardla, Tõnis Mägi, Gerli Jaagula, Regiina Porohov, Kristiina Vender; IV-V klasside kergejõustiku mitmevõistlusel (4 ala: 60 m jooks, kaugushüpe, pallivise, 600 m jooks) maakonnas osales meie koolist 12 last. Kevin Ervald 5. klassist saavutas 10. koha, juhendajaks õpetaja Egon Edo.
Kalmetul antakse konkurentsivõimelist haridust: iga õpilane saab hea ettevalmistuse, kui ta vaid õppida ning tegutseda tahab.

Õppealajuhataja Heljo Saar

 

Omalooming


 

Olime Karksi vallavanema töövarjud

6. aprillil käime meie, 9. klassi Annaliza Kruus ja Karmen Põder, Karksi vallava-nema Arvo Maling’u töövarjudeks. Töövari peab jälgima terve päeva ühe inimese tööd.

Arvo Maling on Karksi vallavanem olnud 15 aastat. Tööpäev algas kell kaheksa Karksi vallavalitsuses, mis asub Karksi-Nuias. Esime-seks punktiks oli 2011/2012 aasta talve lume-tõrje määruse koosolek. Kohal olid Karksi valla lumesaha juhid, vallavanem, majandusjuht ja muidugi ka töövarjud, kokku üheksa inimest. Arutati, kui laialt peab tee puhtaks aetud olema, mis kellast puhastama hakatakse, mida peavad tegema erateede omanikud, mis nõudmised veel on lumesaha juhtidel. Sellisel koosolekul istuda oli huvitav, sest sellist kogemust polnud meil veel olnud.
Peale koosolekut rääkis vallavanem meile Viljandi maakonna valdadest, Karksi vallast ja paljust muust, lugesime ka plaane, mis peaksid valmima 2018. aastaks ning ka valla eelarve kohta.
Hiljem hakkas pisike koosolek vallavanema, majandusjuhi ja projektijuhiga, arutati Karksi valla rentslite puhastamist.
Sõitsime vaatama Karksi vana lasteaeda, mis läheb üsna pea müüki ning rääkisime sealse kuuri lammutamisest, kuna see juba üsna lagunenud oli.
Veel käisime Polli hooldekodu juures, kus mõeldi paari kase mahavõtmise peale, et varjualust veidi laiemaks teha. Meid kutsuti ka sisse, tutvustati maja, pakuti kohvi ja küpsiseid. Selles majas olid voodihaiged ja dementsed, kuid siiski naerusuiste nägudega. Tundus, et nende eest hoolitseti ja käituti väga hästi. Töötada seal oleks küll südantsoojendav, kuid siiski raske.
Sõitsime ringi ka Polli metsade vahel ja vaatasime loodust, mis muide, oli väga ilus!
Vallamajas tagasi olles pidi vallavanem võtma vastu kirjad, allkirjastama ja kirjutama peale, kellele need edasi saata. Peale seda läksime lõunapausile, kus sai vallavanemaga räägitud meie koolist ja kodukohast. Kuid kahjuks sealtmaalt meie päev Karksi vallavanema töövarjudena ka lõppes.
Päev ise oli väga sisukas, huvitav ja lõbus. Vallavanem oli jutukas ja viskas ka nalja ja oli näha, et töö ise kerge pole, kuid Arvo Maling on sellega vägagi hästi hakkama saanud.

Annaliza Kruus, Karmen Põder 9. kl

Olime Võhma linnapea töövarjuks

Ühel palaval kolmapäeval läksime Raigoga Võhma linnapea Avo Põder`i varjuks. Linnapea oli sõbralik ja tore mees, sellest saime aru juba mõne minutiga.


Sõitsime Raigoga Viljandist Võhmasse ja seal võttis meid bussijaamas vastu Võhma kooli huvijuht. Ta viis meid Võhma linnavalitsusse. Oma kontoris jutustas linnapea meile, milliseid uuendusi hakatakse Võhmas tegema. Mulle oli imestada, et umbes 3000 inimesega linnas tehakse nii palju uuendusi. Raudteed parandati linna ääres, uisuväljakut tehti vanasse võim-lasse, linna prügimäge suurendati ja hakati rulaparkiehitama. Võhma koolile oli ka paar aastat tagasi tehtud ilus spordiväljak. Kui kontorist lahkusime, sõidutas Avo Põder meid ringi ja näitas, kus mingi töö käis. Ta vastas samal ajal ka meelsasti meie küsi-mustele. Sõites saime teada, et Võhma on paar ruutkilomeetrit suur ja et linnapea palk on üle 1000 euro, kui maksud maha arvata. Kontoris olime veel paar tundi ning selle aja me Raigoga magasime mugavates tugitoolides. Kui olime puhanud, läksime kohvikusse sööma. Linnapea tegi meile välja päevaprae ja morsi. Peale sööki läksime Võhma kooli, kus osalesime aktusel. Peale seda sõidutas linnapea meid Viljandi ja me pidime kahjuks lahkuma ta meeldivast seltskonnast. Minu jaoks oli see päev väga huvitav.

Ott Rebane 9. kl

 

Iseloomustused


 

Sellised me oleme

Raido Rüütel – elumees, hea võrgupoiss; hea jutuga sõbralik poiss; selline sportlik poiss, kellel iga asi naljaks; väga sportlik tüüp, aga vahel päris vaikne; võrkpall on tema ala, kuid vahel on nii loll, et ei mõista muffigi; tore, ta on hakanud rohkem inimestega suhtlema.

Kristiina Vender – tore, ilus, sõbralik; nalja saab temaga; tore needikunn, õpib hästi; hea kunstnik, peaaegu tark, temaga igav ei hakka; tark ja mõistusega tüdruk, vahest käib närvidele, aga muidu tore; tal on kõige punasemad juuksed, kunstiandega ja tark; palju neete, õppimine on halvemaks läinud; super musi tädike.

Regiina Porohov – lõbus ja energiline; ta on väga omamoodi tüdruk, ühel hetkel rõõmsaim ja pööraseim, teisel hetkel aga kurb ja tige; kogu aeg hea olla, mingi ilus mahe tuju kogu aeg, ajab naerma, rumal jutt tuleb vahepeal; naerab tunni ajal ja räägib segast juttu, ta on ilus kah ja käib võrgutrennis; on tore plika, oskab kõigil tuju tõsta; tore on, aga vahest käib pinda, muidu mahe tüdruk; väga vägivaldne tüdruk; pisike; the best, kino jutuga ja lolli mängib sinuga; kena, lühike, rõõmus, lahe.

Raigo Mees– on tore spordimees, kellel on head hinded; tüüp on hästi tark ja sportlik, nalja saab temaga; tore inimene, võrkpalli fanaatik; Rocky mees, blondu, hea jutuga ja asjalik; ma armastan kõike temas, ta on väga sõbralik ja oskab tuju tõsta, kõik saavad temaga hästi läbi, maheda jutuga; tark poiss, elu- ja metsamees, kogu aeg käime koos metsas puid tegemas; armas ja pisike mees; hästi jutukas ja lärmakas ja sõbralik.

Deniel Koger– on väga suur DnB ja Dubstepi fännija, ta võib kõigile jalaga kuklasse lüüa, on koomik ja vahel ka imelik; Deniel on vaikne, normaalne; tema ei mõista miskit, mõttetu vana on, muusika on põhiline; vaikne poiss; vaikne, aga tore vist; ülivaikne ja rahulik; käib mingis poksis, juuksetutt kasvab ja areneb; mingi megavaikne; vaikne, vene keeles mängib suht tarka, ise ei tea midagi; arvab, et teab kõike, aga tegelikult ei tea midagi.

Ott Rebane– ta on hästi sõbralik ja naljakas; normaalne tüüp, saab naljast aru, julm oivik, tore tüüp; lahe tüüp; naljamees, nohkar; ta on lihtsalt üks toredik; hea poiss, õpib hästi; humoorikas ja kena; klassi kõige toredam ja ilusam poiss; kõige mahedam poiss klassis; temaga saab vaielda.

Karmen Põder– sõbralik tüdruk, alati naeratab ja on positiivne; ülimalt pikk ja ilus tšikk; pruun beib rannavees…mõnus ja tore pikkade jalgadega tüdruk; meie Eiffeli torn, hästi elav isiksus ja rõõmsameelne; hästi palju naerab, maheda soenguga, tore; poisipea; on hea jutuga tüdruk ja intelligentne; temaga rääkides küll igav ei hakka ja temaga jututeema ei lõppe kunagi; väga laheda huumoriga.

Mairo Ardla– kino on! suitsumees ka, tal kõigest suva; tore poiss on; ta võib koolis ju möllata ja lällata, aga tegelikult on superhea; vajadusel tore ja sõbralik, kuid liiga lärmakas; vahest tobe ja lollakas, kuid kokkuvõttes hea sõber; mahe, sõbralik, tore, kiusab ka; mingi kahtlane laulujoru tuleb suust; temaga pulli saab, oskab kohe geniaalseid ideid välja tuua, vahest on lärmakas, aga see ükskõik; nalja saab alati, huumor on maksimumis, punastab.

Gerli Jaagula– väga vaikne tüdruk, aga vahepeal teeb tunnis muud tööd ja vahepeal läheb ka hulluks; mängib jalgpalli; on pikkade juhtmetega ja lühikese mäluga tüdruk, aga kui see välja arvata, siis on täitsa tore ja sportlik tüdruk; üldiselt vaikne, ärritudes päris vihane; mahe piff; temaga võib lolliks ära minna, kena; super tüdruk; omaette kogu aeg; ilus ja nunnu ja hästi tore olend; segane tšikk, pöörase jutuga ja eriline.

Kristi Jakobson– Kiku, ilus tüdruk ja superkallis ka; õpib hästi, sõbralik; väga hea pinginaaber; klassi ainus blondiin ikkagi, tore ja kallis; näljane pastakanärija, armas klassiõde; käib korvpallitrennis; käib vabal ajal linnas hulkumas; on äge tüdruk, kellel on 24/7 smail näos, ägeda teksti ja kullast keeleneediga; väga lahe piiga kohe, nalja saab kõvasti; päris tubli tüdruk ja väga ratsionaalne; ilus pisike tšikk; Leifiga neil teema…; Uusna piff.

Annaliza Kruus– Väike Müü varastas tema identiteedi, muidu täitsa normaalne; nunnu, mahe, tore, päris tihti hästi rõõmus; tarka juttu ajab; Annu on tark, aga kui see mutt läheb närvi, siis hakkab kisendama; väike, lühike, ninatark, tal on vastus iga küsimuse peale ja temaga vaielda on raske; ta on tark ja mõnus; juturaamatud on laual; kena ja tore päkapikk; klassi emme; kurja häälega, mahedad jutud meil, hea laps.

Ago Hollo– klassi naljamees, tore; meie klassi kloun, supernaeratus; kunagi ei ole halvas tujus, hea poiss on; välimusel ka viga pole; emotsioonid on pidevalt laes; ilmselgelt mahe poiss; äge tüüp, vaimukas; hea naljapoiss ja rumal ka.

Raido Netšajev – hästi sõbralik ja naljakas tüüp; visa hing, jäi autoõnnetuses ellu; klassi pikim tüüp; tore ja sõbralik; ta oskab hinnata häid nalju.

Marko Mõndrešku – sõbralik, kuid me oleme aina vähem suhtlema hakanud; väga vaikne, harva kuuleb, kui tema räägib; rahulik on ta ja eriti ei viitsi end liigutada, istub vahel niisama rahulikult ja õpib.

Marianne Jakobson – on väike tüdruk, aga vahel liiga lärmakas; hästi sõbralik ja tore, temaga igav ei hakka; naerab iga väikese asja peale; vahest suht mats, aga muidu sõbralik.

 

OMALOOMING


 

9. klassi õpilaste luulet

Ma helistan iga päev
Aitan koduseid
Istun koolis
Rasked päevad
Oskan asju teha
Ajan tüdrukuid taga
Raiskan raha
Diivanil vedelen
Laulan laulu
Astun koju
Olen koolis
Taga toolis
Teises reas
Ruttu jooksen mina
Eriti veel täna
Banaanid mulle meeldivad
Ahvid seda hästi seedivad
Nüüd saab mu luuletus läbi
Eile närisin ma käbi.
Geograafia lemmiktund on mul
Eriti suur on mõttemull
Raadio valjusti käib
Laua all on sai
Isuga maiustusi pugin
Jalast läbi käib ragin
Aabits pole minu jaoks
Alati kisub suureks peoks
Gong kõva häält teeb
Unistuses rändab väike amööb
Langevalt tähelt soovi tahtsin
Auto alla jääda kartsin

Astun välja kodu uksest
Geniaalne mõte tuli pähe
Otsustasin minna kooli
Hispaania keele ära õpin
Olles tunnis, tuli janu
Läksin kraani juurde jooma
Langesin ma näoli maha
Olin astunud seebi peale

Kõikjal sätendab lumi
Rahulikult naerab päike
Imestades vaatan puid
Silmitsen sinist taevast
Taevast sajab lumi
Imeliselt lendab alla
Jänes jookseb üle tee
Avastan end õues
Korraga kuulen häält
Olen ehmunud ja näen
Bussipeatuse juures on keegi
Sädistab mõnusalt midagi
Ohkan ja ta tuleb
Nüüd sain aru, et see oli uni

Summer, I like summer
Unbelievable, I’m getting dumber!
My favourite time is summer
My mum has a HUMMER!
Every day I swim in pool
Right, this is cool!

Days are getting hotter.
Aah, there’s melted butter!
You’re good summer lover.
Sorry, the summer is over!

Kevin Ervald 5. kl

 

Sharks swimming in the sea
Umm, I think I’m gonna get out of the sea, wippee!
My favourite fish is shark
Mooses are afraid of dark
Everybody swims in the sea
Reed, could I have a cup of tea?

Days are the best
All of them are quite a test
Yellow is my granny
Say it again, Danny!

Jüri Kallaste 5. kl

 

Summer is great
United States
Mom got flowers
Mom also got flour
Eggs are great
Really, I’m in the United States

Days are good in summer
Always there is sun
Yellow is great
Seriously, I’m in the United States!

Sören Marandi 5.kl

L-O-V-E

Vaikusest saab kisa,
pisaratest naer,
Sina ja Mina…
igavikuks saab aeg.
Kodust saab vang
radadest saab tee,
mina ise ja sa
võiks forever jalutada. –
tähed jalge all.
süda sees valutamas
Õnnest saab kurbus,
armastusest saab valu
läbi sinu südame
kõnnin paljajalu.

Karmen Põder 9. kl

 

Kaotusvalu

Röövisid mu südame
ja mürgitasid hinge.
Võtsid valguse
ja koos sellega värvid.
Tõid esile pisaraid,
mis voolamist ei lõpeta.
Saastasid mu õhku
ja koos sellega muutsid mind,

kui elavaks surnuks.
Sa olid mul kõik,
millest hoolisin.

Kristiina Vender 9. kl

 

Kell tiksub, seierid liiguvad,
aeg lendab ja kaob nagu tuul.
Varjud hämaruses ringi hiilivad,
hõbedane, helendav toon on Kuul.
Üksik tuluke aknast paistab
kuskil metsas keegi krabistab.
Puhub tuul, põsesarnasid paistab.
Karje kõrvas muutub valjemaks.
Puudel varesed järjest kõvemini
kraaksuvad,
miski ei saa muutuda halvemaks.

Kristiina Vender 9. kl 

 

Kusagil kaugel, kus sina ei näe,
Astub armastus südamega käsikäes.
Rahu ja õnn nende järel astumas,
Mure ja naer lõpus tatsamas.
Elu on paradiis lendavas taevas,
Nagu surm ja põrgu merel laevas,
Püssidest ja püstolitest lastakse pauke,
Õnn ja rahu tunnevad surmamaike.
Draamat on palju, langevad ka teised,
Ent mina vaid kõrvalvaatajana seisan.
Räsitud maailm, surnud tunded on teel,
elu ja paradiis ainult elus on veel.

Karmen Põder 9. kl

 

Uudised


 

Legorobotid käisid külas

19. aprillil käisid külas TTÜ Robootikast kaks meest. Nende nimed olid Roman ja Ranel. Neil oli kaasas kümme Lego Minstromi robotit.

Alguses tutvustasid nad ennast ja siis hakkas üks mees ühte neist robotitest tutvustama. Ta näitas, et robot liigub lärmi peale. Mida tugevam oli heli, seda kiiremini liikus robot. Teiseks näitas ta, et mida valgem oli, seda kiiremini robot sõitis. Siis toodi skorpion, mis sõitis ringi ja kui talle midagi sensorite ette jäi, siis ta lõi seda. Ta näitas veel ka dinosaurust, mis mulle eriti huvi ei pakkunud.
Kui teatrietendus hakkas, pidime vaikselt olema. Lugu oli saanud inspiratsiooni muinasjuttudest “Punamütsike” ja “Kolm põrsakest” ja eeposest “Kalevipoeg.”
Birx hakkas kodust sõitma, et Memmele patareisid viia, Tont aga juhatas ta pikemale teele. Birx sõitis ja jäi iga valge laigu peal seisma. Teel kohtas ta Kalevit, Olevit ja Sulevit. Iga venna juures küsis ta ka teed, kuhu edasi minna. Sulevil oli kõige uhkem maja: see maja läks ise kokku. Tema majast Memmeni oli viiskümmend rattapööret. Kui Birx jõudis Memme majani, siis hakkas majas kaklus. Siis tuli Metsavaht ja hakkas Tonti taga ajama, aga ta jäi dekoratsiooni peale kinni. Pärast hakkasid kõik robotid tantsima ja tulesid vilgutama. Noh, kõik peale Tondi ja Metsavahi.
See oli äge! Mulle pakkus see huvi!

Markus Vaher 5. kl

 

Käisime parimate õpilaste ekskursioonil

Teisipäeval, 31. mail käisid meie koolist parimad õppijad preemiaekskursioonil Tartus ja Põlvamaal, kokku oli valitud sellele reisile 52 last.

Kõigepealt peatusime Tartu Anatoomikumis, kus nägime igasuguseid vanu ravimeid, operee-rimisriistu, inimese organeid, väärarenguga imikuid. Viimased olid lausa öövastavad.
Põlvamaal käisime Karilatsi talumuuseumis. Seal toimus aardejahi moodi mäng, ilma aareteta kahjuks. Karilatsil sõime ka lõunat.
Viimasena uudistasime Põlva maanteemuuseumi. Seal oli palju vanu ja uuemaid asju liiklusajaloost: autod, tankla, vankrid ning ka Põlva ainus valgusfoor. Saime liikluslinnakus sõita väikeste autodega. See oli põnev päev.
Tagasi tulles peatusime Tartu Lõunakeskuses, et veidi poodides käia.
Üpriski mõnus ekskursioon oli.

Annaliza Kruus 9. kl

 

Käisime metsas puid istutamas

Reedel, 9. mail käisime Karksi-Nuias puid istutamas. Hommikul kell 8. 40 läks kooli juurest buss. Puid käisid istutamas 6. – 8. klassi õpilased. Karksis oli õpilasi üle terve Viljandi-maa.

Alguses rääkis üks ürituse eestvedajatest meile natuke sellest, mis päeval toimuma hakkab. Õpilased jaotati kaheks suureks rühmaks. Üks rühm läks alguses metsa väikesele matkale, teised hakkasid puid istutama. Need, kes pidid metsa kõndima minema, jaotati omakorda kaheks. Ühes rühmas olid Kalmetu omad ja teises ülejäänud koolide omad. Kuna Kalmetult oli kõige rohkem õpilasi, siis Kalmetu rühmas teisi ei olnud. Metsas ringi käies rääkis meie juht loodusest ja küsis mõnede taimede nimesid. Paljud sõid metsas jänesekapsast, pärnaõisi, sinililli. Metsast jõudsime tagasi umbes kell 12, siis hakkas lõunasöök. Meile pakuti suppi ja magustoiduks oli kooki ning joogiks vett.

Pärast söömist läksid need, kes enne metsas matkal käisid, puid istutama. Iga paar pidi istutama 50 väikest kuuske. Igale paarile anti labidad ja algaski istutamine. Mõni paar sai oma taimed väga kiirelt istutatud ning hakkasid teisi istutamisel abistama. Kuuskedele augu kaevamine oli kohati väga keeruline ülesanne, sest maapinnas oli väga palju vanade kuuskede juuri. Kui lõpuks kõik puud istutatud said, tänasid selle ürituse korraldajad kõiki osalemast ning algas sõit koju. Kooli juurde jõudis buss 14.30.
See päev oli kindlasti väga õpetlik ja tore. Eriti meeldis mulle metsas ringi käia ning kuulata meie juhi juttu metsast ja loodusest

Evelin Jõemaa 7. kl

 

Suitsuvaba elu on pääsetee õnnele

29. märtsil käis meil külas Ruta Vahi. Ta tuli Tallinnast ja töötab seal eesti keele õpe-tajana. Põhjus külla tuleksuks oli aga suitsetamine ja selle halvad küljed. Ta suitse-tas juba 20. eluaastast peale regulaarselt, kuid 7 aastat tagasi loobus. Esimest korda proovis ta suitsu 15- aastaselt, kuna klassi-vennad suitsetasid ja see oli hea võimalus teistega sõbraks saada.

Nagu Ruta ise ütles, on nikotiin hullem kui kokaiin. Me arvame, et sõltuvused tekitavad meile õnnetunde, kuid me eksime. Sõltuvus on nagu marionettnukk, see matab meid täielikult, see ei lase meil enam elada. Sõltuvused jagunevad kaheks: füüsiline ja psühholoogiline. Üheks sõltuvuseks on suitsetamine. Kuid peaks mainima, et suits on ebatervislik, ebameeldiv teistele ja kahjustav. Kui suitsetad, siis tea, et sinu IQ väheneb vähemalt 7,5 §. Nikotiin läheb otse veeni, see teeb naha kiiremini vanemaks, vähendab viljakust ja ärritab närvilõpmeid. Pidev suitsetamine aga jätab aju hapnikunälga. Ning kõige lõpuks mõjub see ka meie kaaslastele. Näiteks võib väike laps surra äkksurma või saada kopsuhaiguse. Mõjutame oma sõltuvusega tegelikult paljusid, kuid siiski kõige rohkem iseennast. Kas keegi soovib seda endale teha? Tahab keegi näha välja vanem, kui tegelikult on? Tahab keegi olla rumal, kui ta võiks olla hoopiski targem? Nii palju küsimusi.. Kuid suitsetamisest loobumisel on head väärtused – hea tervis, hea meeleolu, ei lõhna enam suitsuhaisu järgi, näpuotsad on jälle nahavärvi ja hambad valgemad.
Paljud on proovinud suitsetamisest loobuda, kuid kõik algab siiski tahtmisest. Eelkõige pead ise seda kõike tahtma. Näiteks on loonud Bill Gates fondi, mis toetab suitsetamisest loobu-mist.
Veel rääkis meile Ruta ka energiajookidest, hirmudest ja meie unistustest. Energiajoogid on kahjulikud meie ajule, südamele. Hirmudest saab üle naerdes. Näiteks, kui kardad ämblikke, siis kujuta ette, et see pisike ämblik on friikartul. Kas see pole mitte naljakas, kuidas friikartul su käel ringi sibab? Ja siis meie unistused. Me peame püüdlema nende poole. Küsima endalt, mida me tahame ja vastust teades peame selle endale võimalikuks tegema. Kõige tähtsam on see, et hooli endast. Õpi ütlema ei teistele ja jah oma unistustele.

Karmen Põder 9. kl

 

Ugalas vaatasime etendust ,,Karlsson katuselt”

Õpetaja Ene Toomsalu ja viienda klassi õpilased käisid vaatamas Viljandis Ugala teatris etendust ,,Karlsson katuselt”. Päeva alguses oli meil kolm tundi: muusika, inimeseõpetus ja matemaatika. Hiljem sõitsime kella kaheteistkümnese bussiga linna. Näitlejatena olid laval Karlsson: Alo Kurvits, Väikevend: Haldi Välimäe, Bosse: Kristian Põldma, Bettan: Klaudia Tiitsmaa, ema: Carita Vaikjärv, isa: Janek Vadi, Krister: Sander Pettai, Gunilla: Liisa-Mariia Komissarov, Pelle: Artur Linnus, Hildur Sokk: Aarne Soro, Fille ja Rulle: Tanel Ingi ja Andres Tabun, Kass: Artur Linnus.
Etenduses oli naljakaid kohti küllaga, näiteks kui Karlsson tegi mängupüssiga pauku ja Fille, Rulle ning kass arvasid, et miilits tuleb. Ka juhtus väikseid vigu, näiteks Karlssonil liikus mikrofon paigast ja ta keeras meile selja, et seda liigutada. Vaheajal ostsime maiustusi ning jooke ja liikusime mööda teatrit ringi. Peale vaheaega läks põnevamaks, siis läksid Karlsson ja väikevend röövlite Fille ja Rulle maja akna taha. Seal nägid nad, kuidas röövlid röövivad üht rikast isikut, kuid Karlsson mõtles ajada neil selle tegevuse sassi. Veel oli Karlssonil väga tore kodu, kus rippus imepisikese kuke pilt seinal ja Kalsson näitas väikevennale, kuidas ta kommi ta käest ära võlub. Ning kui Karlsson haige oli, söötis väikevend Kalssoni omal tahtel talle kommi, küpsist ja muid maiustusi.
Peale teatri lõppu läksid mõned lapsed õpetajaga koju ning mõned bussiga. Loodan väga, et see etendus meeldis kõigile, kes seal käisid, mina olen juba näinud seda kolm korda.

Pärtel Ernits 5. kl

 

KOOLI ÕPILASESINDUS


 

Õpilasesinduse tegemistest 2010.-11. õppeaastal

Meie kooli õpilasesinduses on sel aastal olnud palju tublisid noori. Igaüks, kes vähegi on tahtnud ja viitsinud, on saanud kaasa lüüa mõne ürituse korraldamisel ja läbiviimisel.

Meelde on jäänud lemmikõpetajate valimine ( 5. kl ÕE liikmed), väiksemate klasside karneval ja poistenädal (7.kl), jõululaat ja piparkoogikaunistamise võistlus (5. ja 6.kl). jänkude näitus ning munadepühade-eelsel päeval toimunud võistlused (6.kl). Stiilinädala ja sõbrapäeva korraldasid 8. ja 9. kl ÕE liikmed.
Mitmel korral on meie tublid esindajad osalenud maakondlikel ja vabariigilistel õpilasesinduste kokkusaamistel ja koolitustel Viljandis, Türil, Tartus ja Tallinnas. Oleme osalenud projektis „Tuleviku mulgid” ja terve aasta võtsime osa Viljandimaa ja Põhja-Läti noori ühendavast projektist „Eesti ja Läti noored hüppavad koos otsustajatega noorte osalusmetroo peale”.
Talvel pidasime koolimajas kaks päeva oma laagrit, see oli väga tore. Arutlesime kooli missiooni, visiooni ning väärtuste üle ning panime kirja oma nägemuse sellest, milline võiks olla meie kooli lõpetaja. Laagris oli ka toredaid võistlusi, õppisime veidi peotantsu, küpsetasime kooli köögis pannkooke. Öösel oli disko ja vaatasime filme.
Rõõmu teeb, et meie arvamust on küsitud koolielus tähtsate tegemiste juures. Mõne asja puhul on kaasarääkimine meile seaduse poolt ette nähtud õigus ja kohustus, nagu näiteks kooli kodukorrale arvamuse andmine.
Selle aasta viimasel kokkusaamisel valisime endi seast järgmiseks õppeaastaks presidendi ja asepresidendi. Uuel õppeaastal juhivad ÕE tegevust meie koolis Klaarika Kaljula ja Maris Brutus.

ÕE nimel õp Sirje Põder

 

Poistenädalal sai nalja

Meil oli poistenädal, mida korraldasid 7. klassi tüdrukud Maris, Rutt ja Sigrid, see algas 30. märtsil ja lõppes 5. aprillil.

Teisipäeval oli joonistusvõistlus “Minu unistuste masin”, selle võitis Villem Jamnes 4. klassist.
Kolmapäeval toimus automarkide logode tundmise võistlus, kus poisid said oma teadmisi automarkide kohta proovile panna. Selle võitis Erik-Ivar Haav 4. klassist.
Neljapäeval toimus saalis kolmanda vahetunni ajal 6.-9. klassile spordivõistlused. Neljanda vahetunni ajal toimus sama 1.-5. klassile. Saalis oli kolm võistlust: korvpallivisked, jalgpalliga kõksimine ja tennispallivisked korvi. 6.-9. klassist võitis Feliks Kõiv 7. klassist ja 1.-5. klassist võitis Villem Jamnes 4. klassist
Reedel, 1. aprillil oli naljapäev ja selle puhul said kõik poisid ennast tüdrukuteks ja tüdrukud ennast poisteks maskeerida. See oli väga lõbus.
Esmaspäeval toimus neljanda vahetunni ajal 1.-5. klassi poistel anekdootide lugemine saalis. Viiki jäid Martin Karv 4. klassist ja Hendrik Soovere 2. klassist.
Teisipäeval oli soliidse poisi päev, sellest võttis osa ainult Lauri Hollo 6. klassist. Klassijuhatajatunni ajal õppisid kõik lipsusõlme tegema. Meie klassile õpetas direktor, viiendale klassile õppealajuhataja.
Poistenädal oli väga tore ja huvitav.

Rutt Poolakese ja Sigrid Jakobson 7. kl

 

NALJAD, RISTSÕNA


 

Jahimees seisab metsasihil ja ootab hunti, keda ajajad peavad talle ette ajama.
Äkki tormab tema poole hunt ja karjub inimkeeli:
“Ära lase mind, ma olen nõiutud ja mind ajavad taga hundid, kes on inimesteks muudetud.”
Jahimees laseb püssi alla ja laseb hundil edasi joosta, ta polnud kunagi kuulnud, et hunt inimkeeli räägiks.
Hunt jooksis edasi ja mõtles:
“Emal oli ikka õigus, keeli on vaja õppida, muidu lastakse maha!”

Brünett blondiinile:
“Kuule, lähme vaatama, kuidas Kalev ja Rock omavahel mängivad.”
“Mängivad mida?”
“Hmm, korvpalli…”
“Ära lollita: kommikarp ja õlu omavahel?!”

Arvutiklassis:
“Kuule, mis parool on?”
“Seda polegi.”
“Hmm, ikka ei saa sisse.”
“”Seda” on väikese tähega!”


1. Peakirik
2. Kunstiteost kandev juhtiv mõte
3. Viga arvutis
4. Omaaegne Moskva uudistesaade
5. Ajakirjandus, raadio,televisioon
6. Seelik murdes
7. Pilkav jäljendus
8. Juurdunud harjumus
9. Lai meestevöö murdes
Vastussõna: õppeaine põhikoolis
Ristsõna koostas Kertu Rang 8. kl

 


Vastutav väljaandja: Ene Toomsalu
Toimetajad: Evelin Jõemaa, Sigrid Jakobson, Mirjam Kärmas, Kristiina Vender, Annaliza Kruus, Karmen Põder, Kertu Rang, Rutt Poolakese, Markus Vaher, Pärtel Ernits