Nr. 59 Märts 2011
Uudised
Emakeelepäeval külastas meid kirjanik Viivi Luik
Teisipäeval, 15. märtsil tähistasime koolis ema-keelepäeva, see toimus viienda tunni ajal. Õpi-lased lugesid luuletusi ja 4. klass esines näiden-diga. Anti ka auhindu klasside kõige paremini kirjutavatele õpilastele.
1. klassist sai auhinna Tõnis Altsaar, kes oli oma klassi kõige parem lugeja. Ta oli selle üle väga õnnelik. 2. klassi parim kirjutaja oli Marta Siirus, 3. klassis Anne-Ly Mutli, 4. klassis Martin Karv.
V- IX klassi õpilased kirjutasid kõik ühtemoodi ortograafiatöid, parimad olid 5. klassist Markus Vaher, 6. klassist Mari Kallaste, 7. klassist Evelin Jõemaa, 8. klasssist jagasid esikohta Merilin Karv, Kevin Kolpakov ja Kristel Aasa ning 9. klassist oli parim Raigo Mees. Kõige vähem vigu oli terve kooli peale Evelin Jõemaal (7. kl), teise koha sai Mirjam Kärmas (7. kl) ja kolmandat kohta jäid jagama Hendrik Leif Haav (7. kl) ja Raigo Mees (9. kl).
Samal päeval kell kaks külastas meie kooli ka kuulus kirjanik Viivi Luik. Ta kohtus kuulajatega raamatukogus, teda oli kuulama tulnud päris palju valla elanikke ja koolilapsi. Viivi Luik rääkis, et tal on kahju vana maja lammutamise pärast, kuna vana maja oli ilusa ja huvitava arhitektuuriga. Kuna ta on palju välismaal elanud, siis talle tundub Eesti nagu ajaloota maa, sest vanad majad on ära laguneda lastud. Aga ka see on suhteline, kuna New Yorgiga võrreldes on Eesti nagu süda – Euroopa.
Viivi Luige käest küsiti ka palju küsimusi. Neile vastates rääkis kirjanik, et talle on meeldinud elada kõige rohkem Roomas ja Berliinis. Neist viimases tundis ta ennast kõige vabamalt. Seda tänu stipen-diumile, millega ta sai vabalt elada. Kooli kokkutu-lekutele pole ta jõudnud, kuna on alati Eesti riigist ära olnud.
Viivi Luik rääkis ka sellest, et elul on oma struktuur. Elu tuleb elada enda pärast ja elus on valikuid, tihti peale kaks või kolm, mis on määra-vad. Kes oskab elus õigeid valikuid teha, sellest saabki õnnelik inimene.
Viivi Luik rääkis, et tema raamatute ja luuletuste mõtted, ideed tulevad kuskilt tema seest. Lõpuks luges Viivi Luik raamatust ”Varjuteater” lõigu isa matustest, see oli väga huvitav.
Pärast küsiti autogramme, anti kingitusi ja puudu polnud ka väike laud söökide, jookidega.
Mirjam Kärmas 7. kl
Maakonna koolilehtede infopäev oli Viljandi Paalalinna Gümnaasiumis
Mina, Rutt ja Sigrid käisime 21. jaanuaril maakonna koolilehtede päeval. See algas kell 11, kui oli avamine. Algul rääkisid VPG ajalehe Vikerkaar peatoimetaja ja ÕE president Krista Koval. Kõik kohalolijad said ka endale VPG ajalehe. Kõik koolid pidid oma ajalehte tutvustama. Maakoolidest on kooliajaleht ainult Raudna, Leie ja Kalmetu põhikoolidel.
Kell 11.15 rääkis Hille Alver üle-euroopalise uuringu EUKids Online 2010 tulemustest. See uuring tehti 25 Euroopa riigis ja küsitleti 1000 last ja lapsevanemat, kui palju on nad arvutis, kui palju on nad kokku puutunud internetiohtudega ja räägiti ka sellest, kuidas internetiohtudest hoidu-da. Eesti oli kõigis kriteeriumites esikolmikus.
Kell 11.30 hakkas ajalehe Sirp peatoimetaja Kaarel Tarand rääkima ajakirjaniku argipäevast. Kaarel Tarand arvab, et varsti toimub ajalehega sama, mis toimus, kui leiutati Gutenbergi trükipress. See oli olemas, aga keegi ei osanud seda veel tulutoovalt kasutada. Ta arvab, et selline asi toimub praegu internetiga. Ta rääkis, kuidas tema ajakirjanikuks sai. Aina rohkem on ajakirjanikke, kellel polegi vastavat haridust. Ajakirjanikutöö peab alati enne õhtut valmis saama ja tänu sellele ei pruugi ka kõik ajakirjanduses õige olla, kuna ajakirjanikul ei ole nii palju aega, et kõike oma tekstis kontrollida. Selleks, et olla hea ajakirjanik, peab olema suur uudishimu teha uudiseid ja otsida uudiseid. Hea ajakirjanik peab olema ka missioonitundega, et olla rahvavalgustaja.
Kaarel Tarand ise on kriitiline tänase ajakirjan-duse suhtes. Aina rohkem ilmub ajakirjandust, millel pole mingit tegemist rahvavalgustusega. Näiteks 19. sajandil ei tulnud keegi selle peale, et panna ajalehtedesse horoskoope ja kulutada ruumi mitteinformeeriva sisu peale. Tarand rääkis veel, et Eesti ajakirjanduses on kahte tüüpi lähenemist ajalehe tegemisele. Esimene on see, et ajakirja-nikud on tuntud ja ajalehel on kaubamärgid, nagu näiteks Eesti Ekspressil. Teine on see, et ajalehe nimi müüb, ajakirjanikud on tundmatud, näiteks Postimees.
Viljandi maakonna ajalehe Sakala peatoimetaja Marko Suurmägi rääkis, et uudise juures on kõige tähtsam idee leidmine ja kõige tähtsam on töö inimestega. Kõigest võib uudise kirjutada. Täht-sad on ka inimesed, allikakriitilisus ja aabitsatõed.
Toimus ka mälumäng, mille võitsid Maagüm-naasiumi noored. Teise koha sai Leie Põhikool ja kolmanda koha Võhma Gümnaasiumi noored. Kaarel Tarand ja Marko Suurmägi hindasid ka kõiki ajalehti. Kõik kohalolijad andsid ajaleh-tedele oma hinnangu. Päev lõppes kell 14.15.
Mirjam Kärmas 7. kl
Põhikoolide õpilased tähistasid Viljandis luulepäeva
18. veebruaril toimus maakondlik Kalmetu luulepäev Viljandi linnaraamatukogus, mis oli 14. põhikooliealiste õpilaste luulepäev ja kannab Viivi Luige nime, kuna kirjanik on õppinud Kalmetul. Ürituse eesmärgiks on noortele tutvustada luuletajaid ja anda võimalus luuletusi kirjutada ja lugeda.
Kinkisime eelmisel aastal kirjutajatele ja nende emakeeleõpetajatele valminud luulekogu „Kalmetu luulepäev 2010“ ja lapsed kirjutasid uusi luuletusi. Luulekogu esitlemisel lugesid luuletusi raamatust ette Kalmetu Põhikooli õpilased.
Sel aastal oli lastele esinemas Võrumaalt pärit kirjanik Lauri Sommer, kes inspireeris noori kirjutama. Ta pani lastele hingele, et kõige parem viis eneseväljendamiseks on panna oma mõtted paberile just luuletustena. Ei pea eriti mõtlema riimidele, aga muidugi võib. Väga oluline on ka luuletusi hoida, et neid kunagi lugeda, siis meenuvad tollased tunded. Lauri Sommer rääkis oma neljast luulekogust, luges luuletusi. Kutsus kirjutama ka loodusest, sest see on ikka Eestimaal väga mitmekesine ja kaunis. Peale lugemise esines Lauri lauludega, need sisendasid kuulajatesse rahu ja kõiksuse tunnetamist.
Külma ilmaga oli kohale tulnud maakonna 12 kooli õpilased, nad kirjutasid luuletusi, nendest valmib arvult 13. luulekogu. Väljaande omani-kuks saab iga õpilane, kelle luuletus on valitud kirjastamiseks. Luulekogu on saadaval Viljandi ja Tänassilma raamatukogudes.
Ene Toomsalu
Comeniuse projekti sõbrad külas meie koolis
2.-7. novembril olid meie koolis Comeniuse projektis osalevate koolide esindajad. Nad saabusid teisipäeva õhtul, Poolast ja Tšehhist olid kaasas ka õpilased, nad majutati Oti, Evelini, Leifi, Gerli, Jussi ja Kunnari juurde. Jussi juures oli kaks poissi, üks poolakas ja teine tšehh. Comeniuse projektis osalevad peale Eesti, Poola ja Tšehhi veel ka Itaalia, Hispaania, Kreeka ja Holland.
Esimese päeva õhtul tuli minu juurde tšehhi tüdruk, siis rääkisime, sõime õhtust ning siis ta läks magama. Ta oli lennust väga väsinud.
Kolmapäeval tulime kella poole üheksaks kooli. Oli aktus, kus tervitasime külalisi ning siis läks edasi tavaline koolipäev. Aktusel ütlesid mõned õpilased “Tere tulemast Eestisse” välisriikide esindajatele nende emakeeles ja esineti lauludega. Poole kolmest läks buss Viljandi. Käisime lossimägedes, muuseumis, järve ääres ning kõndisime ka trepimäest üles. Külalised arvasid, et see oli väga väsitav. Viljandist tagasi tulles läksid paljud majutajad koos sõpradega Jussi juurde.
Neljapäeval läksime hommikul kooli. Seal vaatasime videosid, mis tutvustasid sõpruskoole. Näidati ka meie kooli videot. Pärast videode vaatamist oli aktus ning peale seda võisime koju minna. Gerli tuli koos enda juures oleva tšehhiga minule külla, sest pidime kõik koos välisõpilastega sõitma Tartusse, käisime kinos filmi vaatamas ning mõned läksid pärast sisseoste tegema poodidesse.
Reedel läksime kogu seltskonnaga Soomaale. Alguses läksime Soomaa rahvuspargi keskusesse, kus tutvustati natuke Soomaa ajalugu ning seal elavaid loomi ja linde. Kui Soomaa tutvustatud, sõid kõik pirukaid ning jõid teed ja kohvi. Pärast söömist läksime Soomaale, kõndisime mööda laudteed. Vesi ei olnud veel väga külm, mõnel libises korra ka jalg vette, sellest ei tulnud suurt õnnetust.
Laupäeval oli kooli sünnipäeva tähistamine. Hommikul läksime kõik koos enda juures oleva välismaalasega Viljandisse. Mina ja Gerli käisime nendega enne kirikusse minekut ka natuke Viljandis koos tšehhidega poodlemas. Kella kaheks läksime kõik tagasi kiriku juurde, kust buss meid peale võttis ja kooli juurde sõidutas. Koolis toimus kooli 140. sünnipäeva aktus. Mina, Juss, Gerli, Leif ja Ott läksime koos enda juures olevate välismaalastega Jussi juurde. Seal rääkisime välissõpradega kuni ööni.
Pühapäeva hommikul kell 9.45 läks buss Viljandi bussijaamast Tallinna, kust Comeniuse projektis osalevate välisriikide esindajad pidid lennuki peale minema. Seal jätsime hüvasti.
See nädal oli natuke väsitav, kuid siiski väga huvitav kogemus.
Evelin Jõemaa 7. kl
Aastapäeva jooksus said sportlased end proovile panna
Kooli aastapäeva jooks toimus 2. novembril 3. tunni ajal. Kui teine tund lõppes, siis vahetati riided ning mindi poole Juntsi ringi peale, kus algas jooks kunagise esimese koolimaja asukohast. Paljudel oli see pigem aastapäeva kõnd. Jooksjad aga said end proovile panna.
Esimese koha saavutas 9. klassi poiss Raido Netšajev ja 4. klassi Jan-Villem Jamnes. Tüdrukutest võitsid Rutt Poolakese 7. klassist ja Raahel Poolakese 4. klassist.
Kertu Rang 8. kl
Kalmetu koolil oli juubel ja vilistlaste kokkutulek
Traditsiooniliselt on kool tähistanud 4. novemb-ril oma sünnipäeva. Seekordne sünnipäev oli 140. Laupäeval peale sünnipäeva toimus vilist-laste kokkutulek. Selleks valmistuti kaua ja oma panuse andsid kõik kooli töötajad ning meile olid suureks abiks rahvamaja kollektiiv ning külavanem Mait. Esinemistega olid seotud ka paljud õpilased, kes andsid kirikus ja koolis aktustel toreda kontserdi õpetaja Allari juhendamisel. Lootsime, et kokkutuleku ajaks saab valmis ka koolimaja remont ning uus juurdeehitus. Nii ka läks. Kokkutulekul osales hulga vilistlasi, endiseid õpetajaid ja töötajaid ning oli ka palju külalisi. Osalejaid oli seekord vähem kui möödunud korral.
Eriliseks tegid selle sündmuse meie Comeniuse partnerid kuuest euroopa riigist ning kauaaegsed sõbrad Toijalast. Kooli olid tulnud õnnitlema ka naaberkoolid, asutused ja sõbrad. Paljud vilistlased kiitsid uut kooli ja tundsid kahetsust, et nende ajal nii ilusat maja polnud. Oli ka neid, kes leidsid, et vana koolimaja oli ikka armsam. Vilistlasõhtu läks korda, tantsu ja meenutusi jätkus hiliste tundideni. Lahkuti lootusega kohtuda jälle uuel kokkutulekul. Viis aastat möödub ju kiiresti.
Andres Savi (direktor)
Kalmetu Sõna sai 15-aastaseks
Neljapäeval, 16. detsembril sai Kalmetu põhikooli ajaleht 15-aastaseks.
Samal päeval toimus ka ajalehe sünnipäeva tähistamine kooli fuajees, kus õpilased esinesid. Sünnipäeva tähistamine toimus viienda tunni ajal.
5.- 8. klassi õpilased esitasid näidendi “Pöial-poiss ja seitse lumivalgekest”, 8. klassi õpilased õnnitlesid kooliajalehte Kalmetu Sõna ning neil olid seljas ajalehtedest tehtud riided.
9. klassi õpilane Raigo Mees luges päevakohase kõne ja lõpetas selle hea anekdoodiga, mis oli võetud vanast Kalmetu Sõna numbrist. 5. klass esines oma väljamõeldud lauluga, mille viisiks oli “Põdral maja metsa sees”. Eesti keele õpetaja Kalmetu Sõna toimetajana tänas õpilasi, kes on olnud tihedalt seotud ajalehetööga. Kõikidele õpilastele jagati ka kommi.
Evelin Jõemaa 7. kl
Stiilinädalal nägime palju huvitavat
Stiilinädal toimus 19.- 25. novembril. 19. november oli reede ning stiiliks oli kuulsus. Suurel vahetunnil esineti ning kõige silmapaistvam oli Jan Põder (5. kl), kes oli Michael Jackson. Esmaspäeval oli stiiliks pisikesed lapsed. Paljudel tüdrukutel olid patsid peas. Suurel vahetunnil toimus all fuajees ringmäng “Kes aias?”, millest võttis ka osa direktor Andres Savi. Seda organiseeris Karmen Põder (9. kl), ta võitis ka selle stiilipäeva. Esmaspäeval pidi selga panema magamisriided ning kaasa võtma kaisulooma. Selle stiilipäeva võitis Klaarika Kaljula (8. kl), kellel oli seljas oma venna pidžaama ja kaasas kaisukaru, kes tegi ka häält. Kolmapäeval oli stiiliks ametid, paljud kõndisid kontoririietes ja ülikondades. Huvitavamad ametiriided olid sõjaväelane, kalamees, õmbleja, DJ, torumehed ja paljud teisedki. Neljapäeval pidi olema hipi, sel päeval käis ka üks tantsuõpetaja meile kaerajaani õpetamas, terve koolipere õppis võimlas tantsu ja sai selle selgeks. Hipi stiilipäeva võitis Raivo 
Rüütel, kellel oli Jamaica müts koos rastapatsidega. Peale kaerajaani tantsimist sai autasustatud stiili-nädala võitjaid. Erimeene sai Lauri Hollo (6.kl), kes oli väga aktiivne osavõtja.
Hästi paljud võtsid osa ja olid tublid.
Kertu Rang 8. kl
Mardipäeva karneval oli lahe
Mardipäeva karneval toimus 10. novembril Kalmetu kooli saalis. Osalesid 1.-5. klass. Seda viisid läbi 7. klassi kolm tüdrukut: Rutt, Sigrid ja Maris.
Karneval algas kell 12.00 ja kestis umbes kaks tundi. Alguses esinesid õpilased enda väljamõeldud kavaga. Kõik esinejad said pulgakommi või tutti-frutti nätsukomme. Kõikidel väikestel olid kostüümid seljas.
Valiti ka 3 parimat kostüümi välja. Nendeks osutusid Anneli Mutli (3.klass) nõiakostüüm, Jüri Kallaste (5. klass) vikatimees ja Johanna Uuemäe (4. klass) mustlane.
Tegime ka karnevalil igasuguseid ringmänge: „Me lähme rukkist lõikama“, „ Meil on üks tore tädi“, „Kaks sammu sissepoole“, „Naisevõtt“. Neid õpetas õpetaja Allar Jakobson.
Karneval lõppes kell 14.00, aga need, kes läksid Valma poole, need said minna pool kaks bussile.
Karneval oli väga lahe ning tahame teinekordki sellist üritust korraldada.
Sigrid Jakobson ja Rutt Poolakese 7. kl
Pole ükskõik – kõik on üks
19.-20. novembril toimus Viljandi Linnaraama-tukogus noortekonverents „Pole ükskõik-kõik on üks“.
Konverents toimus projekti „Eesti ja läti noored hüppavad koos osalusmetroo peale“ raames. Kokku olid tulnud esindajad igast Viljandi maakonna vallast. Meie vallast olid 9. klassist Annaliza ja Karmen, 8. klassist Klaarika ja 7. klassist Evelin. Lisaks oli konverentsil ka umbes 7 läti noort koos tõlgiga.
Avakõne pidas Lembit Kruuse videotervitusena ning Luukas Kristjan Ilves, kes oli ise kohal, teemal „Tee tulevikku viib läbi Viljandimaa“. Räägiti väga palju noorte osalusest koolis ja vallas, juba toimunud kokkusaamistest, edasistest plaanidest ning toimusid ka vestlusringid, osalussimulat-sioonid ja foorumteater. Vestlusringidesse jaotati inimesed vanuse järgi: 12-15- aastased, 16-18- aastased ja vanemad kui18-aastased, kus arutati oma valla plussidest ning mida annaks parandada.
Kirjanikuks saamisest käis rääkimas eesti kirjanik Sass Henno.
Esimese päeva lõuna toimus Grand hotellis, õhtu-söök aga juba Viljandimaa noortekeskuses, kuhu majutati ka osavõtjad. Vahepeal toimusid ka kohvipausid.
Terve konverents oli väga lõbus, huvitav ning hariv.
Annaliza Kruus 9. kl
Karjäärinõustamine 9. klassile
22., 23. ja 26. novembril toimus Kalmetu Põhikoolis 9. klassile karjäärinõustamine.
Esimesel päeval käis meiega rääkimas Liina. See toimus 1. ja 2. tunni ajal. Ta tegi meiega testi, kus saime teada enda isiksusetüübi. Võimalikud olid: praktiline ehk realistlik , intellektuaalne, artistlik, sotsiaalne, ettevõtlik ja konventsionaalne tüüp.
Liina andis meile veel ülesande kirjutada üles oma positiivsed ja negatiivsed omadused. Peale selle pidime paberile kirja panema fantaasialoo sellest, kui me ärkaksime ühel hommikul üles ja oleksime edukad.
23. novembril käis meiega rääkimas Maarja. Tema tutvustas meile peamiselt veebilehekülge, kus saab vaadata erinevaid võimalusi, kus saaks õppida jms. Selleks leheküljeks oli: www.rajaleidja.ee. Ta oleks tahtnud, et me oleksime saanud ka arvutitega tööd teha, aga just sel hetkel ei olnud koolimajas internetti. Peamiselt oli temaga töö suuline.
26. novembril käisime igaüks erinevatel aegadel Liinaga nelja silma all rääkimas. Ta soovitas iga- ühele seda, mida võiksime õppida ja mida tulevikus üldse teha. Ta üritas aru saada, missugused me iseloomult oleme ja milliseid võimalusi kasutada saaksime. Liina rääkis eraldi igale õpilasele tema isiksusetüübist ja vastas meie küsimustele.
Need päevad olid huvitavad, saime palju uusi teadmisi iseendi kohta ja laiendasime oma silmaringi suhteliselt palju.
Kristiina Vender 9. kl
Aitasime kodutute loomade varjupaika
Neljapäeval, 14. detsembril toimus Kalmetu Põhikoolis jõululaat, see toimus 5-nda tunni ajal. Seal oli ka oksjon, mille tulu annetati Viljandimaa kodutute loomade varjupaigale.
Kõige rohkem tõi kaupa 8. klassi õpilase Merilini ema, kes müüs šokolaadisaiu, viineripirukaid, jõulukaarte ja jõulupärgi.
Markus 5. klassist müüs väga häid pitsasid, mis maksid 2.- krooni tükk. Siis algas oksjon, mida juhtisid Markus ja Jan. Raha korjas Kunnar.
Kõige väärtuslikum asi oli seal piparkoogimaja, mille valmistas Joonase ema, selle ostis ära 7. kl Evelin 200.- krooni eest. Terve see üritus kestis tunni ning oksjonilt saadud 360.- annetati Viljandi-maa kodutute loomade varjupaigale.
Meil kõigil oli hea meel aidata loomi.
Ringo Saar 7. kl
Sõbrapäeval tundsime sõpruse väärtust
Esmaspäeval, 14. veebruaril toimus Kalmetu Põhikoolis sõbrapäev. Päev oli tavaline, kuid õhus oli tunda armastust ja hoolivust.
Ka väljas oli väga ilus ilm ning päike säras taevas. Kuna sõbrapäeval tehakse kingitusi, saime me seegi aasta neid – peale kolmandat tundi jagati kaardid kätte. Mõned said ka kingitusi, olenes vaid, kui hea sõber sa kellelegi oled.
Sel aastal polnud kahjuks kaartide arv nii suur, kui eelmisel aastal. Valiti ka klassidest välja parim sõber. Esimesest klassist oli Lisell, teisest Marta Poolakese, kolmandast Meeri, neljandast Martin, viiendast Jan, kuuendast Kristin, seitsmendast Sigrid ja Ringo, kaheksandast
Klaarika ja üheksandast Ott ja Karmen. Isegi kokatädid olid teinud väga hea söögi sõbrapäeva puhul.
Mängisime ka Kertu ja Klaarika juhendusel mõned mängud peale neljandat tundi. See oli lõbus. Esimene mäng oli teatevõistlus, teine aga palli edasiandmine jalgade vahelt. Kahjuks aga rohkem me ei jõudnudki. Ülejäänud päev läks samamoodi edasi nagu iga esmaspäev. Ainult et meie süda oli nüüd täis teadmisi, et meil on sõbrad, kes meid meeles peavad. Ja seda on hea tunda.
Karmen Põder 9. kl
Reis
Comeniuse reis Sitsiiliasse oli huvitav
Kalmetu põhikool osaleb juba teises Comeniuse projektis ja juhiks on vanemõpetaja Annika Lond. Alanud projekt kestab kaks aastat ja hõlmab oma tegevuses Eesti, Kreeka, Hollandi, Hispaania, Tšehhi, Poola, Itaalia koole.
Eesmärgiks on näha erinevate maade koolide õppetegevust, kohtuda koolides, näha tunde, arendada õpetajate ja õpilaste vahel suhtlust maailma eri paikades.
Peale koolide tutvutakse erinevate maade kommete ja vaatamisväärtustega. Kahe aasta jooksul käiakse seitsme erineva maa koolides, tehakse kodutöid ja näidatakse neid, analüüsitakse, mõeldakse välja, mida järgmisel kokkusaamisel teha.
8. – 11. veebruaril kohtusid comeniuslased Sitsiilias Trapani linnas. Meie sõit kulges Viljandist Riiga, lennukiga Milanosse, sealt Palermosse ja bussiga Trapani. Saabusime mugavasse mereäärsesse hotelli, mis oli sadama ääres, iga päev oli näha uut reisilaeva. Kõigepealt olime lummatud Vahemere-äärsest soojusest, mägedest, palmidest, apelsini- ja sidrunipuudest ja õitsvatest lilledest, huvitav oli vaadata õitsvaid kallasid, agaave peenardel, kuigi seal valitses talv.
Kõik päevad olid täidetud tiheda programmiga. Esimesel päeval kohtusime kooli direktoriga Fulgatores. Ta rääkis, et talle kuulub kuus koolimaja, mida ta juhib. Need on erinevate vanuseastmetega lastele mõeldud.
Koolid olid väikesed, õpilased rahulikud, abivalmid, tahtsid väga külalistega suhelda. Igas koolis olid õpilased teadlikud, kust me tulime, kui küsisime, siis jooksid nad kohe kaardi juurde näitama. Õpilastel olid seljas oma riiete peal tumesinised kitlid, need mõjusid väga korrektsetena. Kool võttis meid õues lauldes vastu, edasi võimlaruumis esineti laulude ja tantsudega ja loomulikult õpetati ka kohe tantsumäng külalistele selgeks. Neis koolides, kus käisime, olid lapsevanemad koos lastega valmistanud ka suupistete lauad. Kõik oli väga kenasti korraldatud ja söögid olid erinevad ja maitsvad.
Koosolekutel näitasime oma maade kultuuri tutvustavaid videosid, mis olid koolis õpilas-tega tehtud. Meie tutvustasime Kalevipoega, kuidas ta kuningaks sai ja valitsema hakkas. Riigid vahetasid oma kaasa võetud rahvariietes nukke. Õpetajad andsid edasi päevikuid, kuhu tehakse iga maa poolt sissekandeid, samuti ka kirju.
Külastasime kooli lähedal asuvat vaibakeskust, veinikeldrit, arheoloogilist paika Segestas, mis pärines 5. sajandist e.m.a, käisime Salemi linna kirikus, muuseumis, lossis. Sõitsime liinibussiga pealinna Palermosse, kõndisime ja vaatasime maffiamuuseumi, kooli, kirikut, turgu. Viibisime kaunis linnas Erices, mis asus mäe otsas. Seal olid väga kitsad tänavad ja neil sõitsid pisikesed autod, linn oli muinasjutuline: väikesed poed, kohvikud, kõik avatud turistidele, aga nende hooaeg polnud veel alanud. Erice linnas võttis linnapea vastu meie delegatsiooni.
Sitsiilia koolis on kõige parem hinne 10, klassi akna taga õitseb kollane mimoos. Linnades nägime palju politseinikke ja nende autosid, rahvas siesta ajal puhkas, tänavad olid seisvaid autosid täis, laupäeva õhtul algas inimeste rändamine tänavatel: kaunilt riietunud naeratavad inimesed kõndisid ja rääkisid omavahel ja nii ikka tundide viisi. Nägime seda viimasel õhtul oma hotelli rõdult.
Järgmine kuue riigi kokkusaamine on juba aprilli lõpus Hollandis, selleks kokku-saamiseks tuleb edasi kirjutada alustatud muinasjuttu inglise keeles, koostada oma maad tutvustav viktoriin ja valmistada CD oma maa lauludega.
Ene Toomsalu
Omalooming
Seal
Seal oli ema.
Seal oli isa.
Seal olid õunad,
õunaaed.
Seal oli naer,
seal oli nutt.
Seal oli päev
ja oli öö.
Seal ma kukkusin
ja tõusin püsti.
Seal sirgusin ma üles
ja olin oma ema süles.
Kuid kolisin sealt ära,
sest enam seal polnud sära.
Kuid nüüd kui olen vana,
nüüd taipan, see oli viga.
Ma poleks pidanud
ära minema sealt!
Kristin Põder 5. kl
Luuletus kooliajalehe sünnipäevaks
Meie ajaleht Kalmetu Sõna,
see väga hästi kokku kõlab.
Peatoimetajaks õpetaja Ene,
ta leiutajaks sellel on.
Refrään:
Kopp-kopp lahti tee,
Kalmetu Sõna on see.
Ene klassi tule sa,
anna lehte ka.
Jutte on seal palju sees,
see ajaleht on täitsa mees.
Anekdoodid vägevad,
ristsõnad ägedad.
Refrään
Reisijutte on seal palju,
mõnes riigis suured kaljud.
Mõnes lehes omalooming,
leiad sealt, mida soovid.
Refrään
Autor: 5. klass
Antsu imeline teekond
Elas kord üks poiss nimega Ants. Ta oli muretu, kuid ükspäev haigestus ta isa ja järgmine päev ema. Kui isa suremas oli, lausus ta: „Ants, võta minu kuub, see hoiab sind soojas, kui sul on külm“ ja nende sõnadega isa suri. Läks nädal mööda ja ema lausus: „ Ants, võta minu pudrunui, kui sul peaks kunagi nälg olema, koputa sellega kolm korda vastu maad. Siis ilmub sinna söök, mida kõige rohkem ihkad.“ Ants tänas ema. Järgmine päev emme suri. Antsul oli väga kurb meel ja ta otsustas laia maailma õnne otsima minna.
Kui Ants oli seitse päeva ja seitse ööd rännanud, kohtas ta üht vanaätti, kes istus männi all ja tukastas. Ants läks vanakese juurde ja andis talle jalaga, vanake ärkas ja pistis lõugama: „Kes julgeb minu rahu rikkuda?“
Ants vastas: „Mina! Kuule, vanake, kust õnne otsida ?“
Vanake lausus selle peale: „Sulle ei ütle ma midagi!“
Vanake keeldus rääkimast. Pärast kaksteist päeva palumist lausus vanamees: „Säh, võta see labidas ja mine kaeva selle sama männi juurest, kuni jõuad linnani. Eks ma otsin endale uue magamisaseme.“
Ants tänas vanakest ja hakkas kaevama. Peale kolme päeva piinarikast kaevamist jõudis ta ühe linnani. Seal linnas oli väga külm. Ants tõmbas isa antud kuue selga ja nagu imeväel hakkas tal varsti soe. Ants rändas kaua aega seal linnas. Kui nälg tuli, kasutas ta enda ema antud pudrunuia, mis talle süüa andis. Lõpuks jõudis ta ühe majani. Ta otsustas sisse minna ja peavarju küsida. Kui ta uksele koputas, tegi ukse lahti tema enda ema. Ema lausus: „Ants, mis ma sulle ütlesin? Ei tohi kaua väljas olla.“
Ants ei uskunud oma silmi, aga ta ei hakanud pärima ka, kuidas see võimalik on. Nüüd elab Ants oma ema ja isaga õnnelikult seal imelikus maailmas.
Henrik-Leif Haav 7. kl
Lumi
Lumi kukub maha – pots!
Külma õhku täis on kops.
Härma tõmmanud on kulmud,
külmataat on tuppa tulnud.
Varsti vaja minna sooja,
kui on päike läinud looja.
Ago Hollo 9. kl
Talvine külm
Valgus silmi pimestab ja
lumi tuultes lendab.
Puude oksad mänglevad ja
lumehelbed hõljuvad.
Karge õhk…
hinge poeb ja
olemise külmaks teeb.
Lumelilled maalitud akendele,
maailma saabunud suur pakane.
Kristiina Vender 9. kl
